Muudes uudistes:

- külmkapis on jube-jube-jube juustu hais/lõhn/aroom/lehk.
- mingil seletamatul kombel ootavad ees kolm peaaegu vaba päeva.
- järgmisel nädalal on ilm Tartus üpris purjus suuremate selgimisteta.
- keegi ütles mjäu.

Otsustasin aasta viimasel päeval viia end veidi kurssi tänapäeva noorte eelistustega. Otsisin üles MTV Europe Top 20 edetabeli ja kuulasin kõik lood läbi.

Üldjoontes oli mul tunne, et pidevalt korratakse ühte ja sama laulu. Ja kõige ägedam laul oli kõige viimasel kohal.

Miks see sissekanne vajalik oli? Sest Hendriku raamatu-ülevaadet pole endiselt! Kaua võib?

Üks sümpaatne pohmell. Tõepoolest, päris värskendav. Jah, miks mitte!

Aga Mardil oli eile A. Le Coq Arenal nii ilus sinine dress seljas, et terve Portugali koondis marssis kui üks mees sektori ette, kus pärissitilane pesitses, ja tegi selle taustal pilti!

Mu akna taga põõsastikus toimetab tihtipeale üks valge kass. Praegu kõndis akna alt aga läbi süsimust kõuts. Sellest tulenevalt tekkis mul kaks küsimust:

1. Kas kassid vahetavad samamoodi karva nagu jänesed?
2. Kas öösel on kõik kassid hallid?

Küsite, et miks on hea? Vastan, et korraga juhtub mitmeid häid asju:

1. Tuiskab lund, mis on lahe, sest talv ilma lumeta on nõme.
2. Kassisaba pargist möödakõndides nägin, kuidas paaritati pikakarvalisi taksikoeri, mis on hea, sest nii tuleb takse juurde ja taksid on lahedad.
3. Eesti ja Ungari jalgpallisõprus üha süveneb.

Eile käisin külas ühel naisterahval, kes ütles mulle muuhulgas selliseid asju:
"Kas on valus? Noh, see on tõend sellest, et läks põhjani!", "Nii sügavalt peabki valus olema" ja veidi hiljem, et "Pole midagi, see läheb kohe üle". Lõpetuseks andis mulle salvrätiku ja käskis mul end sellega puhtaks pühkida. Kui lahkusin, andsin talle seitse sotti. Eelmisel külaskäigul olin andnud viis, aga siis saime ka kiiremini hakkama.

Kummal pool on kanal rohkem sulgi?

(Vastus kommentaarides)

Nii, magasin koos kahe naisega.

teate neid mustkunstnike, kelle käed käivad nii kiiresti, et pole nähagi?
teate mõnda mitte-filmikangelast, kes suudaks tänaval jalutavalt inimeselt möödudes hõlma alt ühtteist haarata?
teate mõnda varast, kes rahakoti ilma rahata taskusse tagastab?

mul on tunne, et eile olin ma ühele sellisele tutvusele väga lähedal. paraku ei märganud inimest! kes teabki, millal jälle saab..

Ostsin ja lugesin läbi meenutustekogumiku 'Kuumad 90ndad' ning üllatavalt palju omi mälestusi kerkis selle käigus tollest ajast pinnale. Paljud asjad kattusid kirjeldatuga, kuid oli ka neid millest raamatus juttu polnud. Kuna raamatu kaante vahele ma enam ei pääse, siis postitan kaks mälestust 90ndatest siia:
1) Aastat ei mäleta, kuid ilmselt oli talongiaeg ja me kuivatasime ahjus leivaviilakaid ning panime nad padjapüüri sisse mustemaid päevi ootama. Aastaid hiljem ma selle püüri kapinurgast leidsin ja kuigi näljaaega ei olnud saabunud oli neid krõbuskeid päris hea närida.
2) Esimene internet tuli minu koju läbi telefoniliinide. Asja ajas ära, kuid närvi ajas see, et kui keegi helistas, siis netiühendus katkes. Esimesed võrgumängud sai seetõttu peetud hinge kinni pidades, et enne mängu lõppu keegi sinuga telefonitsi suhelda ei tahaks.

Life is like a box of chocolates. You never know when you're gonna get.

Tänane hommik kui eilse õhtu paratamatu kronoloogilis-meditsiiniline järelm sisaldab endas selgeid tundemärke kergekujulisest (ära)rokitusest. Ei, muretsema ei pea veel hakkama - nähted on kergekujulised ja peatselt mööduvad.
Ometigi vaagin siin isekeskis, millise valemi järgi mingid mehed suudavad seesuguseid asju korda saata järjest näiteks nii viiskümmend aastat? Peaksin ehk rohkem Saksa keeksi sööma?

Ma küsin... kui siin kolkas üldse on kedagi, kes oskaks mu küsimustele vastata, siis ma küsin: mille kuradi pärast näeb valdav enamik šampoone välja kui seemnevedelik?