Muudes uudistes:

- külmkapis on jube-jube-jube juustu hais/lõhn/aroom/lehk.
- mingil seletamatul kombel ootavad ees kolm peaaegu vaba päeva.
- järgmisel nädalal on ilm Tartus üpris purjus suuremate selgimisteta.
- keegi ütles mjäu.

Reede õhtuse seisuga on paris.city liikmed kamba peale suutnud genereerida juba 4 uut eestlast. Arvan, et asi hakkab vaikselt ilmet võtma.

Intervjueerin hetkel Tartu vaimu. Palun soovitage küsimusi.

Eelmise aasta viimasel päeval kirjutasin teile, mida üks naisterahvas mulle seitsme soti eest minuga tegutsemise ajal ütles. Täna võin nentida, et see polnud veel midagi. Mõni päev tagasi sattus veidi noorem naisterahvas, kes võttis terve tonni, ent ütles ka asju nagu: "Katsun teha nii, et me pärast ikka sõbraks jääksime ja sa ka järgmisel korral tuleksid" ja "Kui lõpetame, tõuse ettevaatlikult, sest pea võib veidi ringi käia". Samuti puhastas ta mind pärast asjaga ühele poole saamist ise (mitte nagu eelmine, kes ulatas vaid salvräti).
Kuhu edasi?

Minu andunud fännid kindlasti teadsid, et ma ei jäta neid ka pühade ajal kuivale:

Ükspäev just mõtlesin igast värki ja siis tuli teiste hulgas ka selline, et näe, sel aastal jälle ununes Päris Sita sünnipäev (1.sept) ära. Hetkeks oli piinlik, ent siis tuli kohe uus mõte. No et hakkaks siis järgmise aasta sünnipäevaks juba varakult valmistuma. Ikkagi poolenisti juubel (5) ju tulemas, kui lugeda sünnipäevaks esimest sissekannet (Mikk). Mida muud sa ikka selleks loed, eks.
Pakun siis ka kiirelt välja mõned variandid, kuidas seda vähem kui aasta pärast teha võiks:
1) Jooks end üksi kodus täis
2) Jooks end koos teiste pärissittlastega täis
3) Jooks end koos teiste pärissittlaste ja kõigi meie sõpradega täis
4) Alustaks suuremat tähistamist juba eostamise hetke tähistamisega selle toonases toimumiskohas (Sziget Festival)
5) Hakkaks kohe jooma, jätmata päevagi vahele, kutsudes seda juubeliaastaks
6) Kõik eelpool loetletud variandid.

Minul geograafiaõpetaja hüüdnimi oli Konn. Mina sain temaga väga hästi läbi, sest tundsin maailmakaarti ning teadsin peast kõiki Euroopa pealinnu. Käisin geograafiaolümpiaadidel ja ei pidanud erinevalt teistest vihikuid pidama, sest olin õpetajale kaheksandas klassis südantlõhestavalt kurtnud, et ma ei oska joonistada ega joonestada.

Sellest ajast alates teenisin mina oma viied välja kaardi ees seistes. Klassikaaslased tulistasid kuul kuuli järel (loe: Vanuatu Benini järel), aga mina pidasin kenasti vastu. Nüüd on tulnud aeg taas oma võimed proovile panna.

Proovige, kas tunnete planeeti, kus elate. Mina jõudsin esimesel katsel 11. tasemele.

+++s+ saamine on väga tore kogemus. On tunne, nagu oleks midagi reaalselt tulemuslikku ära teinud, mitte lihtsalt niisama käega vehkinud. Üsna oluline on seejuures ka ise maksimaalselt asja juures olla, mitte jätta raskemat osa puhtalt partneri kanda, oodates, mil tulemus käes. Mulle jättis igatahes võimsa mulje. Tehke rohkem +++si!

sel laupäeval mulle pähe karanud idee on liiga loogiline, et see oleks unikaalne. kuna google mind tol hetkel ei aidanud, siis panen selle siiski siia ka kirja.

ülesandepüstitus: jagada ~80 inimest 8-sse võistkonda nii, et võistkonnad moodustuksid üksteist võimalikult vähe tundvatest inimestest.
lahendus:

1. igaüks leiab endale paarilise, keda ta ei tunne üldse või keda tunneb vähem kui teisi.
2. iga paar leiab endale paari, keda tunneb kõige vähem.
3. iga nelik leiab endale neliku, keda tunneb kõige vähem.

märkusi:

• praktiline katsetus näitab, et see peaks toimima paremini, kui ruumi mõõtmed ei saa gruppide kogunemisel-nägemisel takistuseks.
• kuidas neli inimest otsustavad, millised teised neli on kõige võõramad? ma prooviks algatuseks hääletamist ja kui see tulemust ei anna, loosi enim hääli saanute vahel.

selle nädalavahetusega muutusid mõned võrdlemisi olulised statistikanumbrid meie väikeses kommuunis:

- isasid: ~11%
- abielumehi: ~22%

minu poolt palju vooruslikkust ja kannatust sellele isade 11%-le.

Olen tagasi!

ja karta on, et 50 aasta pärast näed sa meist kõigist noorem välja.

Kes on parempoolne mees, kui minutikell näitab 5.18?

Käisin teisipäeval jäähokit mängimas.

Käisin eile elus esimest korda purjetamas.

Novot, poleks mul juhuslikult kapis üht vana toiteplokki olnud, ei olekski saanud praegu seda sissekannet teha. Kasutuses olnu otsustas nimelt just nüüd pensionile minna. Toiteplokiga polegi mul seda enne juhtunud, kui järele mõelda... Kui järele mõelda, on mul arvutid üldse hästi vastu pidanud... Ma arvan, et praegune juhtum oli märk sellest, et viimane aeg on puhkus võtta ja oma hoolealustega rohkem tegeleda.

"Lahja, et meest, keda kuulas kuuendik planeedist, on nüüd tulnud vaatama käputäis inimesi," ütleb Einar, mees publikust. "Loodetavasti võtab Mäks ise asja huumoriga."
Mägi on lavalt läinud. Kaks tüdrukut harjutavad lava ees polkat.
Siis tuleb Dingo.
"Dingo igal õhtul mu hoovi peal ei mängi," on Einar rahul.
Kogu lugu: http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=232697&q=Buzz