Muudes uudistes:

- külmkapis on jube-jube-jube juustu hais/lõhn/aroom/lehk.
- mingil seletamatul kombel ootavad ees kolm peaaegu vaba päeva.
- järgmisel nädalal on ilm Tartus üpris purjus suuremate selgimisteta.
- keegi ütles mjäu.

Selle sissekandega soovin kummardada maani blogi lojaalseima fänni hr M. Oh Curonia ees, kes saab kõik oma edaspidised kommentaarid kirjutada justnimelt selle sissekande alla. Lisaks teistele ja palju olulisematele positiivsetele teguritele on selline väljund kasulik ka puhuks, kui hetkel ei ole kommenteerimiseks uusi sissekandeid, aga komminälg on suur.

Pole tänu väärt!

Nägin täna Stockmanni kohvikus Maire Aunastet rääkimas Andrus Vaarikuga ja siis Molly Malone'is Roman Baskinit Ülle Kaljustega. Karu-Ott oli seks ajaks juba lõunauinakut tegemas. Kohtumiseni juubelilaulupeoleol.

Ott käis eile jalgpalli vaatamas ja rüüpas hiljem linna peal paar õlut. Situatsioon, millega eespool mainitud isik täna hommikul silmitsi - sõna otseses mõttes! - seisis, tuletas meelde paari aasta taguse juhtumi Tartu linnas.

Toona juhtus olema üks äge pidu ja hommikul oli äge peavalu. Aga elus on ikka nii, et kui midagi on, siis samas midagi ei ole kah. Tol hommikul ei olnud mul mütsi. Otsisin ja otsisin, aga ei leidnud. Leiti kaks nädalat hiljem radiaatori tagant.

Eile oli ka üks päris äge pidu. Mõmmi laulis ja õlu voolas. Täna hommikul oli peavalu. Aga elus on ikka nii, et kui midagi on, siis samas midagi ei ole kah. Täna hommikul ei olnud mul prille. Otsisin ja otsisin - vaatasin isegi külmkappi ja eeskotta - aga ei leidnud. Leidsin kaks tundi hiljem radiaatori tagant.

Miks ma kohe sinna ei vaadanud? AH?

Käisin motokrossil. Ma tõesti ei tea, mida nüüd edasi teha. Kõik on peapeale pööratud.

Kas tõesti autokool...?

Oleks ju äge, kui jalgpalli MMile jõudnud Põhja-Korea loositaks ühte alagruppi USAga...

Aga Mardil oli eile A. Le Coq Arenal nii ilus sinine dress seljas, et terve Portugali koondis marssis kui üks mees sektori ette, kus pärissitilane pesitses, ja tegi selle taustal pilti!

Intervjueerin hetkel Tartu vaimu. Palun soovitage küsimusi.

Ilma naljata, ma pole kunagi varem lõpetanud ühtegi võistlust nii sita kohaga. 5141. koht on ikka pask mis pask. Närvi ajab raisk.

Tulen nüüd rongiga Tartusse.

Testi vastavaid võimeid kohe ja nüüd!

Aga mind pole vaja karta, sest:

Your result for Serial Killer Profiling Test ...

Not Serial Killer Material

Sorry, you only scored 33% killer, you'll never make it.

Ka mina ei ole saanud memot, et iga sissekanne peab sisaldama vähemalt ühte pilti, kuid kuna see nüüd välja tuli, siis püüan end parandada. Üks film on tuhat pilti nagu ütleb vanarahvas pärast Lumiere. Siinkohal üks klipp mehest, kes on andnud jalgpallile uue näo. Poole Premier League hooaja jooksul seitse resultatiivset söötu ja seda kätega. Cheki kino. Peaosas Rory Delap.

Kui Eesti jõuab 2012. aasta jalgpalli EM-finaalturniirile, siis on päris hea šanss, et selle ajal saab mu cap-count kolmekohaliseks. Praegu on 62.

Aknast paistab Venemaa. Arvake ära, kus ma olen?

Hommikul üles tõustes nentis vx rõõmsalt, et laupäevane töökaaslase sünnipäev polnudki tavapärasest suuremat peavalu tekitanud. Vx pani kohvi hakkama ja logis end msni sisse. Pärast kahte suurt tassi oli käes aeg tegusid teha.

Vx ootas ees suur ja tähtis ülesanne. Koguni nii suur ja tähtis, et jalg värises. Sport polnud talle kunagi kuigi südamelähedane olnud. Ühingu kümnevõistluse mudaliiga oli oma suure "zen-koefitsendi" tõttu nauditav, ent tõsine tippsport jättis vxi külmaks mis külmaks.

Saanud innustust eelmisel päeval youtube´ist vaadatud muusikavideost "Figth fire with fire" otsustas vx, et parim viis oma spordikülmusest - ja Euroopas pole sellise suhtumisega pikka pidu! - jagu saada, on see teise külmusega lämmatada. Mõeldud-tehtud!

Nii läkski vx Ljubljana jäähalli ja vaatas, kuidas Austria meistrivõistlusre raames alistas kohalik HDD TILIA Olimpija Ljubljana teise Sloveenia klubi HK Acroni Jesenice tulemusega 5:2 (3:0, 1:2, 1:0).