Ma kolisin Soome elama.

Tänan kõiki meediamoguleid tänu kellele saan ma pühapäeva hommikul vaadata kanalit TV6, kust tuleb ameerika teleturusaade, kus Mr T ise - jah, Mr T!!! - reklaamib ultrahüpersuperkiiret lihaküpsetajat, mis ei kasuta üldse õli ja on sitaks tervislik.

Pühapäeva hommik ei saa olla parem.

Siinkohal üritan Mr T auks korraldada küsitlust. Milline on sinu lemmikepisood maailma parimas telesarjas A-Rühm?

Ei ole vist palju filme, mille lõputiitrid on ägedamad kui kogu nendele eelnev. Max Payne'i filmis pole peaaegu ühtegi põnevat kohta, kuigi filmi aluseks olev(ad) arvutimäng(ud) on võtnud hulga tunde mu nooruspõlvest, pakkudes mitmeid adrenaliinilakse. Ainuke, millega võib rahule jääda, on filmi tšikkidevalik.

Täna kirjutab Õhtuleht usa asepresidendikandidaadist Sarah Palinist ja tema parodeerimisest pornofilmis. Einz, kliki linki!

Käisin täna kobarkinos „Detsembrikuumuse“ esilinastusel - punase vaiba üritus noh, aga homsest saavad filmi kinudes vaadata ka kõik teised. Korraldajate sõnul oli tegemist Eesti kõigi aegade rahvarohkeima esilinastusega, kus kuues saalis oli üheaegselt uut kodumaist filmi korraga vaatamas 1300 külalist.

Kuna ma käisin üldse umbes kümnendat korda elus kinos, siis ei võta ma teha sisulist filmikriitikat, kuid olen alati arvanud, et eestlane võiks kõik Eesti filmid - eriti ajaloolised - ära näha, kuna hea kohaliku linateose valmimine ei ole just igapäevane. Ja peaosas olev Liisi Koikson on muidugi ka lihtsalt ilus inimene.

Filmist veel pisut fakte. Tegemist on Eesti senise kalleima linateosega, mis läks maksma 27 miljonit krooni, sellest ligi pool katab valitsus juubeliaasta tähistamiseks. Filmi helirežissöör on erakordselt jutukas ja tore ameeriklanna Solange S. Schwalbe, kes pälvis kuu aega tagasi Emmy ajaloolise minisarja „John Adams“ heliefektide eest. “Detsembrikuumuse” massivõtetel osales kokku üle 2500 inimese. Kuivõrd suur osa 1924. aasta kommunistliku riigipöördekatse ainetel tehtud filmi sündmustikust leiab aset öösel ning välitingimustes, toimusid pea pooled võtted pimedatel Tallinna tänavatel. Ilmselt teist nii keeruka valgustehnikaga filmi pole Eestis veel tehtud.

Ja veel... filmi valmimisele aitas kaasa maailmaklassi meisteroperaatori Kjell Lagerroos ning suurem osaga Eesti näitlejate raskekahurväest. Filmi soundtrack, mida laulab samuti peaosatäitja Liisi ja mille on kirjutanud Sven Grünberg, kummitab mind siiamaani. Laulu saab kuulata filmi kodulehel. Filmis on ohtralt eriefekte ja kaskadööritrikke, mida väidetavalt Eesti filmides seni kasutatud pole. Ajaloolase Lauri Vahtre ja Mihkel Ulmani loodud stsenaariumiga film on eriti ajastutruu, millel hoidis silma peal Mart Laar - filmi konsultant ajaloolistes küsimustes.

Aga see selleks. Esilinastusele järgnes afterparty Balti jaamas, mis oli iseenesest juba väga huvitav kogemus - vaksali suures ooteruumis oli tavapärasele hoopis vastupidiselt võimsad bigbändi rütmid ning ülikonnastatud ja õhtukleidistatud sadadele külalistele pakuti sööki ja korralikult jooki. Inimesed, kes väljas hoonest möödusid, olid totralt segaduses.

Aga mis kõige olulisem. Tegin väljas suitsu, kui astus ligi kuidagi tuttava näoga samuti üritust väisanud neiu, kes teatas: "Ma tean sind kusagilt." Ma noogutasin, aga ei tulnud ka ette, et kes või kust? Ta pakkus paar korda valesti mu kooli, jäi veel mõtlema, et kust me võiks tunda, kuid pidi siis kiirustades poole lause pealt lahkuma oma sõprade kutse peale: "No tule nüüd, Moonika!" And there I stood wondering...

25+ aastat hiljem täpselt sama hea (averages 2.59 killings per minute)!
Ja .50 kaliibriga snaiperrelvade vastu hakkab mul vaikselt fetiš tekkima.

Ma mõtlen, et ma vist tean paljusid, kellele see film võiks meeldida ja mulle teeb see heameelt.
Mitte, et tegu oleks millegi väga erakordsega, kuid kui keegi tahab, võin ma seda koos temaga vabalt uuesti vaadata. Ausaltöeldes päris hea leid üle pika aja.

Uudis täiendatud kell 22.50:
Muuseas - ma olen juba mõnda aega tahtnud kirjutada tähelepanekust, et viimasel ajal tuleb kuidagi väga vähe häid filme. A ei kirjuta.

Tänud kõigile, kes hea peo tegid!

Siuke situatsioon tööl:
Kolmes kõrvuti kuubikus kolm tšikki, üks neist teiste nö töö vahetu korraldaja. Töö vahetu korraldaja kutsub ühest kuubikust tšiki nr 1 ja läheb temaga tšiki nr 2 juurde, et öelda neile, et nad omavahel aja kokku lepiksid, et nr 2 nr 1le enne lahkumist ühe tööülesande üle annaks. Nr 2 pakub siis (ikka veel tvk juuresolekul) veidi kohmetunult aja, nr 1 noogutab.
Küsimus:
Küsimusi tekib muidugi hulgim, aga peamine - kas tšikk nr 1 on täiesti loll või ainult mängib lolli?

PS! Situatsioon on loomulikult puhas fiktsioon ega oma tegelikkusega mingit seost. Võibolla.

Istus minu ja Mõmmi kõrvalpukil üks üpris tuntud välisministeeriumi ametnik, kel oli seljas erkroosa pintsak. Kui seltskond britte kõrtsi sisenes ja seda meessoost isikut silmasid pistsid nad silmapilkselt kisama: "Elton John! Elton John! Oh my God, it's Elton John!"

Roosa pintsak noogutas soliidselt ja rääkis selle peale loo, kuidas teda 70-ndatel ühes Saksamaa kõrtsis Ray Charlesiga segi aeti.

Kellest on jutt?

oh kallikesed, liiga palju on mõelda, et öelda.

Lamborghini Tallinna tegevjuht Jussi Pärnpuu: «See on oluline märk sellest, et Lamborghini usaldab meie ettevõtet ning meie usume, et Lamborghinit saadab Tallinna tänavatel tõeline edu.»

Et siis, edu esimese auguni?

Pep Streebeck: Thank God, it's Friday!
from: Dragnet (1987)

"Koledat ei võta!!!"